A019 Amotz Zahavi loengud Tartus 8. ja 9. sept.

Head akadeemilise aasta algust!

Darwini-aasta üritused jätkuvad Tel-Avivi ülikooli emeriitprofessor Amotz Zahavi loengutega teemadel, mis puudutavad nii loomariiki kui inimühiskonda - luubi all on signaalid, mida saadetakse vastassoole ning mis võivad tagada edu paarilise leidmisel. Samas ei tule võime neid signaale saata odavalt kätte.

Charles Darwin oma raamatus inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust (1881) kirjeldas mitmetel liikidel tunnuseid, mida ta seostas paarilise võlumisega, kuid mis looduses hakkamasaamiseks võisid üsna kohmakad olla. Amotz Zahavit tuntakse kui meest, kes on välja pakkunud hüpoteesi, mis selgitab, miks need kulukad tunnused ja kulukate signaalide saatmine vastassoole end ära võib tasuda.

8. sept. kell 18 - Tark mees Taskus - ettekanne AHHAA keskuse Cafe Scientifique raames Dorpati konverentsikeskuses Tasku Baeri saalis: "The handicap principle and its implications to human signaling and altruism”.

9. sept. kell 18 - Vanemuise 46 ringauditooriumis akadeemiline loeng "The unique properties of signal selection and their implications to signaling by hormones and neurotransmitters”.

Lisainfo: www.fibir.ut.ee, www.ahhaa.ee, http://www.tartupostimees.ee/?id=159603

1928. a. Amotz Zahavit, kes külastab Eestit esimest korda, on ülikoolide käitumisökoloogia kursustes tsiteeritud pikka aega.

Zahavi hüpoteesi "händikäp-tunnustest" (e. edemuse-tunnustest) on 1997. a. "Eesti Looduses" kommenteerinud ka Raivo Mänd:

"Nagu rõhutas Zahavi, võivad teatud biosignaalid (eriti mõnede liikide isasloomade ekstravagantsed sootunnused) olla niivõrd kulukad, et juba nende olemasolu ise on piisav tõend isendi heast kvaliteedist. Nõrgemad isendid lihtsalt ei suudaks niisugust tunnust omades ellu jääda. Säherdusi erakordselt kulukaid, tülikaid või ohtlikke biosignaali tunnuseid kutsutakse händikäptunnusteks."

"Zahavi händikäpid on ilmselt üsna erandlik nähtus, mistõttu tema hüpoteesi ennast ei usutud kuni 1990. aastani, mil bioteoreetik Alan Grafen suutis luua esimese töötava matemaatilise mudeli, mis rahuldavalt kinnitas händikäpimehhanismi realistlikkust. Neis mudeleis kasutas Grafen mõnevõrra erinevat põhimõtet kui Zahavi pakutu. Ta lähtus sellest, et sooritades mingit keerukat ja rasket rituaali või kasvatades endale ekstravagantse sootunnuse, paljastavad loomad oma tõelise kvaliteedi, sest kehvemad isendid ei saa sellega hakkama võrdväärselt kvaliteetsete liigikaaslastega.
...
Informatsiooni vastassoost indiviidi kvaliteedi kohta vajavad aga hädasti loomad, kes endale sugupartnerit valmistuvad valima."

Pikemalt võib lugeda Eesti Looduse 1997. a detsembrinumbrist:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9712/kaitub.html

Amotz Zahavi külastab Tartut TÜ bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR kutsel.