Seoses Darwini-aastaga tulevad üsna sageli jutuks Galápagose linnud, kelle kohta on inglise keeles käibel termin "Darwin´s finches". Sellel teemal selgust otsides jõudsime ornitoloogide abiga alltoodud tulemuseni. Tänan Eerik Leibakut ja Margus Otsa konsultatsioonide eest ning Agu Leivitsat, kes 2005. a. Simisalus, enne Darwini "Autobiograafia" ilmumist, mu tähelepanu sellele teemale juhtis.
Soovitused: termin Galápagose sirgud - Eerik Leibak , linnunimede komisjon
Liiginimed - Eesti Ornitoloogiaühingu koduleht www.eoy.ee
Galápagose sirgud
Genus Geospiza - perekond maasirk
Large Cactus-finch, Geospiza conirostris - kõnnu-maasirk (muutlik noka kuju eri saartel)
Sharp-beaked Ground-finch, Geospiza difficilis - vampiir-maasirk (kes imeb suur-masksuula verd)
Vampire Finch, Geospiza difficilis septentrionalis - vampiir-maasirk
Medium Ground-finch, Geospiza fortis - tume-maasirk
Small Ground-finch, Geospiza fuliginosa - väike-maasirk
Large Ground-finch, Geospiza magnirostris - suurnokk-maasirk
Common Cactus-finch, Geospiza scandens - kaktuse-maasirk
Genus Camarhynchus - perekond puusirk
Vegetarian Finch, Camarhynchus crassirostris - puuviljasirk
Large Tree-finch, Camarhynchus psittacula - suur-puusirk
Medium Tree-finch, Camarhynchus pauper - floreana puusirk
Small Tree-finch, Camarhynchus parvulus - väike-puusirk
Woodpecker Finch, Camarhynchus pallidus - tüvesirk
Mangrove Finch, Camarhynchus heliobates - mangroovisirk
Genus Certhidea
Warbler Finch, Certhidea olivacea - lehesirk
Genus Pinaroloxias
Cocos Island Finch, Pinaroloxias inornata – kookosesaare sirk
Galápagose sirkude tõlgendused evolutsiooni-ideede arengu kontekstis
1835 - Charles Darwin saabub purjekal Beagle Galápagose saartele. Sirkude küttimisel ei pööra tähelepanu nende päritolule eri saartelt. Hiljem tekib Darwinil võimalus nende päritolu kindlate saartega seostada kolme reisikaaslase kogude põhjal, kus on eri saared märgitud (Sulloway, 1984). "Liikide tekkimise" 1. väljaandes ei ole sirkudest juttu.
2002 - Peter ja Rosemary Grant, uurides Galápagose sirkude evolutsiooni 30 aasta jooksul, täheldavad nii diveregentsi ja adaptatiivset radiatsiooni erinevate isolatsiooni faktorite tõttu, samuti aga mõnede arenguliinide tunnust "võnkumist" ajas (Grant & Grant, 2002)
2006 - Arkat Abzhanov ja kaasautorid uurisid geenide ekspresseerumise sisse- ja väljalülitamist ning selgitasid noka kuju moodustumise mehhanisme ontogeneesis. (Populaarne tutvustus; Nature tutvustus ja artikkel).
Need kolm tõlgendust illustreerivad, kuidas "elu on vaataja silmades" ning kuidas loodus vastab just nendele küsimustele, mida me talt küsida oskame. Kuna elu läbinägemise piirist oleme veel kaugel, on vahel kummaline kuulda kellegi väidet, et mingi objekt on "lõplikult ära uuritud".
Ivar Puura
20.3.09
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Tiit Kändler (Loodusaeg, LUS-i list), 21.03.2009:
On tõeliselt hea meel teada saada, et edaspidi eesti keeles on korrektne Darwini asemel kirjutada Galapagos. Ja et ka vint on liiga rahvapärane, siis kindlasti peab seda asendama sirk. See on tõeline tartu vaim! Jõudu ja jaksu. Mis peaksime kirjutama Galileo kiirendusseaduse asemel? Pisa
parts või mis? Soovides edu Tartu isemõtlejatele.
Eerik Leibak (Loodusaeg), 22.03.2009
Tere.
Ei hakka pikemalt peatuma liit- või mitmesõnaliste terminite - aga seda on ka linnunimed - kajastamise eripäradest erinevates keeltes, sest seda teab
Tiit Kändler teadustoimetajana vast niigi. Jutuks olnud konkreetse sõnapaari kohta:
1. Ivar Puura viidatud 14 liiki ei ole vindid, vaid kuuluvad tsiitsitajalaste sugukonda. Et inglise keeles on sõna "Finch" tähendusväli märksa laiem kui eesti keeles (selle sõnaga tähistavad nad lisaks vintidele ka amadiine, mitmeid leevikesi, varblasi jne.), on nende keele eripära ja ei puutu meisse. Täpselt samamoodi ei tohi "Sparrow" mehhaaniliselt tõlkida varblaseks, "Flycatcher" kärbsenäpiks või "cedar" seedriks, sest nendele ingliskeelsetele sõnadele/terminitele on eesti (jmt) keeles mitu erinevat vastet.
2. Soome-ugri keeltes pole linnunimetustes tavaks kasutada isikunimesid. Ka antud juhul pole põhjust teha erandit, sest isand Darwin omaekspeditsioonil neid linde küll jälgis, kuid isegi liigikirjeldused on tehtud teiste bioloogide poolt hiljem. Samahästi võiksime kõnelda Rattiste kajakast või Leito laglest, sest nende isikute panus vastavate liikide uurimisse on küllap suuremgi. Teisalt ei vähene kuidagi Ch. Darwini roll teadusloos, kui iga objekt, millega ta tegeles, ei kannagi eesti keeles automaatselt tema nime.
3. Nood 14 sirguliiki pole ainsad maailma sirgud - lähiliike elab ka Lõuna-Ameerika mandriosas. Küll aga on 13 neist Galapagose saarte endeemid ja neljateistkümnes Kookos(e)saare endeem. Seega saame 14 (või õigemini 13) liigi puhul kõnelda Galapagose(l elavatest) sirkudest.
4. --- rahustuseks: Eesti linnunimetuste komisjoni 6 liikmest elab Tartus vaid kaks.
Kainet meelt
Eerik Leibak
Post a Comment