A010 Teaduspreemiad elu ajaloo ja mitmekesisuse uurijaile

Charles Darwini sünnipäeval, 12. veebruaril 2009, otsustas Eesti valitsus määrata pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest elutööpreemiad kahele loodusteadlasele, Dimitri Kaljole ja Kalju Kasele. Aastapreemia bio- ja geoteadustuses pälvis Meelis Pärtel TÜ bioloogilise mitmekesisuse tippkeskusest.

Vabariigi Valitsuse kodulehel on arendustegevuse eest preemia saanud Kalju Kase kohta kirjutatud: “Ta on aretanud kümneid uusi õuna- ja pirnisorte, mis on leidnud leviku mitte ainult Eestis, ka laiemalt. Tema aretatud sordid kasvavad kindlasti enamuses Eestimaa pärast-sõja-aegadel loodud aedades.”

Teadustegevuse preemia laureaadi kohta on kirjutatud järgmist: “Dimitri Kaljo on Eesti geoloogia üks alustalasid … Teadustöö suunaks on paleontoloogia, stratigraafia, fatsiaalne analüüs ja isotoopgeoloogia. Lühidalt on tegemist Maa eelajaloo alal tegeleva ajaloolasega, kes uurib lihtsalt väga kaugeid ajastuid, mille kohta järeldusi saab teha peaasjalikult kivimitele tuginedes. Ta on enam kui kümne doktoritöö juhendaja, seega tal on tugev oma koolkond.”

Kivististest on Dimitri Kaljo kõige põhjalikumalt uurinud kaht Vana-Aegkonna kivimites leiduvat olulist rühma, rugoose ehk sarvkoralle ning graptoliite, avaldades kümneid artikleid ja mitmeid monograafiaid.

Geoloogias tuletatakse ajalised suhted kivimikihtide ruumilistest suhetest, kasutades kindlaid loogilisi protseduure, mis on koondatud vastavatesse juhendmaterjalidesse. Nende protseduurireeglite järgi toimuvat tegevust nimetatakse stratigraafiaks. Üheks stratigraafia-alase töö rahvusvaheliseks väljundiks on ka paljudes teatmeteostes ning loodusainete õpikutes leiduv geokronoloogiline skaala, mida pidevalt täiustatakse.

Dimitri Kaljo on olnud osaline selle skaala loomise ja uuendamise protsessis UNESCO Rahvusvahelise geologiateaduste liidu juures asuva rahvusvahelise stratigraafia komisjoni juures on ta osalenud Ordoviitsiumi ja Siluri stratigraafia komisjonides ning Kambriumi-Ordoviitsiumi ladestute piiri töörühmas. Tema aktiivsus tõi Eestisse mitmeid rahvusvahelisi konverentse ning sillutas teed Eesti kollegide jätkuvale osalusele maailma Ordoviitsiumi ja Siluri ajaskaalade kujundamisel. Täna osaleb nendes töörühmades TTÜ geoloogia instituudi kolleeg Olle Hints.

Viimastel aastakümnetel, mil paleokliima uurimisel hakati kasutama isotoopuuringuid, on ka Dimitri Kaljo juhitud autorite kollektiivid neis aktiivselt osalenud. Erinevatel aegadel on Dimitri Kaljo juhtimisel toiminud mitmed töögrupid, osakonnad ning pikka aega ka Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut (praegune TTÜ Geoloogia Instituut), samuti Eesti Teaduste Akadeemia keemia, geoloogia ja bioloogia osakond.

Kui stratigraafia vaatleb kihtide vertikaalset järjestust, et konstrueerida nende ajalisi suhteid, siis fatsiaalne analüüs võtab aluseks ühe stratigraafia poolt määratletud ajareeperi või ajavahemiku ning uurib selle piires kivimikihtide horisontaalset levikut. Näiteks kuhjuvad meredes ranniku lähedal jämedamad ning rannikust kaugemal peenemad setteosakesed, moodustuvad selle tulemusena erineva terasuurusega setted, mille kivistudes tekivad eri-ilmelised kivimid. Selliseid erinäolisi kivimikomplekse hakkas geoloog Amanz Gressly 1838. aastal kutsuma faatsiesteks. Tänapäeval püütakse settekivimite faatsieste
järgi konstrueerida iidseid, ka sadade miljonite aastate vanuseid, merebasseine ja nende elualasid. Koos kolleegide Heldur Nestori, Rein Einasto, Einar Klaamanni ja teistega on Dimitri Kaljo eest vedanud eelkõige Siluri ajastu merebasseinides moodustunud faatsieste kaartide koostamist nii Eesti, Baltoskandia kui maailma mastaabis.

Dimitri Kaljo on ka Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta Eesti orgkomitee üks eestvedajaid.

Charles Darwini sünnipäeval väljakuulutatud tunnustuse puhul on põhjust õnnitleda ja tervitada Dimitri Kaljot ning kõiki tema õpilasi ja kolleege 33-aastase Darwini sõnadega tema 1842. a. visandist, mis kirjeldavad üllatavalt täpselt suurt osa Kaljo elutöös olulisi valdkondi:

There is a simple grandeur in the view of life with its powers of growth, assimilation and reproduction, being originally breathed into matter under one or few forms, and that whilst this our planet has gone circling according to fixed laws, and land and water, in a cycle of change, have gone on replacing each other, that from so simple an origin, through the power of gradual selection of influental changes, endless forms most beautiful and most wonderful have been evolved.

Ivar Puura
Tagasiside palun adresseerida: evolutsioonifoorum@gmail.com

Teemakohaseid e-teavikuid:
Raukas, Anto, Teedumäe, Aada (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia.
Isakar, Mare, 2003. Elu areng Maal.